Xokk’iin
Maaya wíiniko’obe’, u yoojelo’ob ka’ach bix u
meenta’al xokk’iin utia’al u pak’alo’ob. Ku ya’ala’le’ ku káajal ti’ tu
wi’inalil enero; lela’ ku xo’okol beya’: ti jujuntúul u yaáx ka’alajun
k’iino’obe’, ku ye’esa’al bin bix ken u beete’ le ken k’uchuk u junp’éel
wi’inalil le ja’abo’, lela’ ku k’aba’atik junwala’apaach. Ts’o’okole’ ku xo’okol
u ka’awala’apaach, beyo’ tak tia’al u k’uchul ti tu kanwala’apaach. Tak ti u
k’iinil bejlae’ le xokk’iino’ ku meenta’al tumen le jkoolnáalo’obo’.
ts'íibnaji: Juan Che Calan
Cabañuelas
Los mayas predecían las lluvias del año para sus
cultivos en una forma muy curiosa que es como sigue: el mes básico para esta
cuenta es enero; cada uno de los primeros 12 días representa un mes entero y
este procedimiento lo denominan junwala’apaach o Primera Serie; ka’awala’apaach o Segunda Serie. y así hasta llegar al kanwala’apaach. Hasta hoy los agricultores llevan esta cuenta.
Escribió: Juan Che Calan
et ka'ansaj juan máaloob a tsiikbalá, bey xaan in woojeli, cheen báale teene yaan in ts'íibtik u laa juum xoot' tsiikbal. teene elvia.
et ka'ansaj juan máaloob a tsiikbalá, bey xaan in woojeli, cheen báale teene yaan in ts'íibtik u laa juum xoot' tsiikbal. teene elvia.
0 comentarios:
Publicar un comentario